• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 08.12.15, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtjad: maksukoormus lööb jalad alt

See, et Eesti paistab OECD riikide võrdluses silma maksukoormuse kasvuga, kahandab ettevõtjate hinnangul siinse ettevõtluskeskkonna paindlikkust ja atraktiivsust.
Liviko juht Janek Kalvi
  • Liviko juht Janek Kalvi Foto: Raul Mee
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD värskes ülevaates liikmesriikide maksutrendidest nimetatakse Eestit riikide hulgas, kus maksukoormuse tõus oli eelnenud aastaga võrreldes üks suuremaid.
"Maksukoormuse kasv näitab, et Eesti on kaotamas oma paljukiidetud konkurentsieelist paindliku ja ettevõtjasõbraliku sihtriigina," kommenteeris AS Liviko juhatuse liige Janek Kalvi. Ta lisas, et Eesti on mitmete raportite poolest kaotanud konkurentsivõimet ja atraktiivsust.
Kalvi sõnul on üks mure Eesti majanduskasv, mis on tänaseks praktiliselt olematu, erinevalt Lätist ja Leedust ning teistest riikidest. Ta tõi näitena Soome, kus mõeldakse hästi pingsalt, kuidas muuta ettevõtluskliimat, kuidas soodustada majanduskasvu ning ettevõtlust. "Meil räägitakse sellest palju, on loosungid, aga kui analüüsida tegusid ja tegevusi, siis tegelikult ettevõtjate poolt ei ole küll näha seda, et ettevõtluskliima oleks muutunud atraktiivsemaks," nentis Kalvi.
Kalvi sõnul puuduvad valitsusel selge plaan ja head ideed. "Selgelt paistab välja, et puudub tugev, jõuline ja üheselt arusaadav plaan, kuidas Eesti peaks säilitama enda konkurentsivõimet," märkis ta. "Seda tuleks eelkõige taastada ja siis edasi arendada."
Kui ümberringi käib armutu võitlus mitte ainult ettevõtete, vaid ka riikide vahel, siis Eesti torkab selles seltskonnas Kalvi sõnul kahjuks silma negatiivselt, sest ei soodustata ettevõtlust olukorras, kus välisturud ja –kaubandus on jahenenud. "Tundub, et meie valitsus mõtleb välja ainult uusi makse, keelde, regulatsioone, piiranguid ja koormusi, kuidas ettevõtlust võimalikult palju tühjaks pumbata selleks, et oma sotsiaalprogramme ja poliitilisi lubadusi täita," teatas Kalvi. "See on ohtlik ja lühikene sõit, sest tegelikult seisab riigi kasv ainult sellel, kui palju me suudame väärtust toota. Väärtust toodavad ikkagi ettevõtjad," lisas ta.
Maksulaekumiste kasvutempo on edestanud SKP kasvutempot.
  • Maksulaekumiste kasvutempo on edestanud SKP kasvutempot. Foto: Äripäev
Kütusesektorit vaevavad endiselt pettused
Alexela Oil juhatuse liikme Ain Kuusiku sõnul on kütuseäris tegutsevad ettevõtjad Eesti suurimad maksumaksjad, mistõttu julgeb ta väita, et pole teist ärisektorit, kus maksud – eeskätt nende kogumise efektiivsus ja maksude suurused – oleks ärile niivõrd suure mõjuga.
"Seetõttu on ääretult raske vaadata meil pealt olukorda, kus avalikkus ja riik jagavad pea igal nädalal tähelepanu küsimustele, kuidas koguda paremini makse väikeettevõtjatelt jne, ent kütuseäri sektor jäetakse tähelepanuta," märkis Kuusik. "On fakt, et valdkonna suurimad maksumaksjad nagu Alexela, Neste ja Statoil viitavad järjepidevalt kütuseturu konkurentsiolukorra halvenemisele," sõnas ta.
Värskeim näide on tema sõnul laiemalt leviv olukord, kus ebaausad ettevõtted müüvad diislikütuse sildi all tumedat kütteõli, mis justkui tagab kliendile sama kütuse, ent seejuures jäetakse tasumata diislikütuse aktsiis ning riigil ja kliendil puudub igasugune ülevaade, mis kvaliteediga solki parasjagu ära põletatakse. "Samal ajal aga langevad ausate ettevõtjate müügimahud ja riigile laekuv maksutulu. Nõnda kaotatud maksutulu ei kompenseeri ükski uus plaan efektiivsemaks maksukogumiseks või -tõusuks," nentis Kuusik.
Kuusiku sõnul on ausad ettevõtjad aastaid kandnud keskmisest suuremat maksukoormust. "Müüt Eesti madala maksukoormuse konkurentsivõimest riikide võrdluses on seega püsinud vaid tänu halvale maksukogumisele ehk ebaausatele ettevõtjatele," sõnas ta.
Kuusik loodab, et riik annab maksuametile paremad töövahendid, et ka kütusesektoris aastaid kasvav mure maksupettuste osas laheneks. "Asjaolu tähtsust tõstab taas 2016. aasta, mil kogu elanikkonda tabab kütuseaktsiisi tõus ehk maksukoormus kütusesektoris kasvab veelgi," märkis ta.
Kuigi Eesti on tõesti sarnaselt muule Euroopale astunud maksukasvu teed, tuleks Kuusiku sõnul teha otsuseid, et hoopis tänaseid kulusid kärpida. Alexela Oil on osa Alexela Groupist, kes läbi Tööandjate Keskliidu on teinud riigile konkreetseid ettepanekuid, kuidas vältida edasisi maksutõuse ja leida vajalikke vahendeid kauaoodatud kärpeotsustest. „Mõneski punktis on riik meid kuulamas – taaskord loodame, et see tendents on kasvav ja riik kuulab Eesti suurimaid tööandjaid ja maksumaksjaid,“ lausus Kuusik.
Maksukoormus läheneb rekordile.
  • Maksukoormus läheneb rekordile. Foto: Äripäev
Maksuametile pai
Hotellinduses tegev Verni Loodmaa on maksuameti tööga rahul. "Maksuamet on teinud kahtluseta head tööd. Meie valdkonna ettevõtjad on teinud maksuametiga koostööd selleks, et maksud saaks kokku korjatud," märkis Tartu hotellide London ja Pallas juhatuse esimees, Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse liige Loodmaa.
Sel aastal on majutus- ja toitlustussektoris maksulaekumine oluliselt paranenud. Esimese üheksa kuuga on laekunud riigimakse paremini 13 miljoni euro võrra, mis on Loodmaa sõnul märkimisväärne summa. „See tähendab, et tööstusharu maksukuulekus on oluliselt paranenud,“ tõdes ta.
"Mis aga teeb meid tõsiselt murelikuks, on maksukoormuse kasv. Valitsus ja riigikogu on otsustanud, et käibemaks majutusteenusele suureneb üle 50% 2017. aastast ehk 9%lt 14%le,“ nentis Loodmaa. Ta lisas, et kindlasti mõjub see valdkonna kvaliteedile ja konkurentsivõimele väga pärssivalt. Oleks arukas, kui valitsus ja riigikogu vaataksid nüüd oma otsuse ümber,“ märkis ta.  
Loodmaa lisas, et maksuameti meetmed - nii 1000euroste deklareerimine kui ka töötajate registreerimine - on maksukoormusele mõjunud positiivselt, samuti on üldine ettevõtluskultuur paranenud. "Inimestele tegelikult meeldib olla maksukuulekas," märkis hotellinduse tippjuht.
Tasub teada
Reformierakond on maksukoormust kergitanud
Meenutagem, et pärast tänavusi riigikogu valimisi alanud nelja erakonna koalitsioonikõnelustelt heideti üpris kiiresti välja Vabaerakond. Reformierakonna esindajad põhjendasid Vabaerakonnaga kõneluste lõpetamist viimase sooviga tõsta makse. Samas, kui vaadata, kuidas on aastate jooksul muutunud Eestis maksukoormus, siis ilmneb, et pärast Andrus Ansipi peaministriks saamist on maksukoormus Eestis pigem kerkinud. Seda vaatamata faktile, et Reformierakond on end reklaaminud maksude alandajana.
Pigem on maksukoormuse alanenud kui peaministritoolil on istunud praeguse IRLi eelkäijad ehk Isamaaliit ja Res Publica, näitas Äripäeva kevadine graafiline lugu.
Reformierakond on paistnud silma sellega, et valimistel lubatud maksualandamised tehakse küll järgmisteks valimisteks samm-sammult ära, kuid samas vähendatakse maksulangetuse mõju teisi maksumäärasid kergitades.
Dialoogi napib
Liviko juht Kalvi märkis, et maksuamet teeb seda, mida seadus ette näeb, aga meetodid ning nende jõulisus on tihti küsitav. "Mind kodanikuna hakkab järjest rohkem häirima see mentaliteet, mis Eestis maad võtmas on: kõike reguleeritakse, kõik piiratakse, kõike keelatakse, kõike maksutatakse," ütles Kalvi. Eesti muutub tema sõnul väiksest paindlikust riigist selliseks, et kõike tuleb kontrollida ja piirata. „Meie kohale on tõusmas ähvardavad tumedad pilved. Tahaks olla optimist, kuid pigem on põhjust muretsemiseks,“ nentis ta.
Kalvi avaldas muret ka selle üle, et viimasel ajal on konsultatiivset dialoogi riigi ja ettevõtete vahel väheks jäänud. "Järjest rohkem on demokraatia etendamist, aga sisulist demokraatia protsessi jääb vähemaks. Tegeletakse aina rohkem suhtekorraldusega, et poliitiline renomee ei kahjustuks aga demokraatlikku protsessiga sisulises mõttes rohkem ei tegeleta," ütles Kalvi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele